Vee kvaliteet ja kokkuhoid

Vee kvaliteedist

AS Paide Vesi poolt veevõrku antav vesi on maapõuest ammutatud väärtuslik põhjavesi. Põhjavesi on inimesele  parem ja ohutum kui pinnavesi, sest maapind toimib loodusliku filtrina, mis kaitseb sügaval paiknevat vett välissaaste eest. Stabiilne temperatuur, päikesevalguse puudumine takistab ka bakterite paljunemist.

Meie teeninduspiirkondade peamine põhjavee kvaliteedi probleem on liigne rauasisaldus. See ei ole tervisele ohtlik, kuid mõjutab vee maitset, värvi ja kasutusmugavust. AS Paide Vesi veetöötlusjaamad on kaasaegsed ning varustatud ka vajadusel rauaeraldusfiltritega, mis eemaldavad põhjaveest liigse raua. Põhjavesi ei vaja töötlemist Sargveres, Imaveres, Amblas ja Käravetel. Paide linna veetöötlusjaama paigaldati 2026. aasta alguses joogivee desinfitseerimiseks UV-seade.

Joogivee kvaliteedi ja selle kontrollimise nõuded on kehtestatud Veeseaduse §85 lg 2 alusel välja antud sotsiaalministri määrusega nr 61 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded–Riigi Teataja. AS Paide Vesi kontrollib joogivee kvaliteeti vastavalt Terviseameti Lääne regionaalosakonnaga kooskõlastatud joogivee kontrolli kavale ning kava ajakohastatakse vähemalt iga kuue aasta tagant.

Kukevere, Raka ja Sääsküla, omas väikese tarbijate hulga tõttu, ei kuulu Terviseameti ega Keskkonnaameti järelvalve alla, kontrolli kava ei koostata ning vee erikasutusluba ei ole vajalik. AS Paide Vesi hoiab aga ka seal silma peal vee kvaliteedil ning teeb pistelisi veeanalüüse.

AS Paide Vesi teeninduspiirkonna kõikides asumites vastab vee kvaliteet kõikidele Eestis kehtivatele joogivee kvaliteedinõuetele.

Kvaliteetse joogivee tagamisel on väga oluline osa ka kinnistusisesel torustikul ning selle tehnilisel seisukorral. Kinnistusisese veetorustiku korrashoiu ja uuendamise eest vastutab kinnistu omanik. Aja jooksul torustikud amortiseeruvad ning vananenud torustikud võivad mõjutada nii joogivee kvaliteeti kui ka kogu veesüsteemi töökindlust.

Vee analüüsid

Paide linn Anna küla ühisveevärk Paide linna ühisveevärk Roosna-Alliku aleviku ühisveevärk Sargvere küla ühisveevärk Viisu küla ühisveevärk Järva vald Ambla aleviku ühisveevärk Aravete aleviku ühisveevärk Imavere küla ühisveevärk Koigi küla ühisveevärk Käravete aleviku ühisveevärk Käsukonna küla ühisveevärk Peetri aleviku ühisveevärk Päinurme küla ühisveevärk Roosna küla ühisveevärk Sõrandu küla ühisveevärk

Vee karedus

Eesti põhjavesi on paekivise aluspõhja tõttu üldiselt mõõdukalt kuni väga kare, jäädes enamasti vahemikku 1,5 kuni 4,5 mmol/l. AS Paide Vesi teeninduspiirkonnas on vee karedus looduslikult Eesti keskmisest kõrgem. Karedale veele on iseloomulik suurem kogus lahustunud mineraalaineid, eelkõige kaltsiumi – ja magneesiumiühendeid. Kaltsium ja magneesium on inimese organismile vajalikud elemendid, mistõttu puudub kareduse jaoks joogivees ka piirnorm.

Vee karedust väljendatakse sageli mõõtühikutega mmol/l ja mg-ekv/l  (1 mg-ekv/l = 0,5 mmol/l). Eestis liigitatakse vett mmol/l ühiku alusel järgmiselt:

 

0–0,5 mmol/l pehme vesi
0,5–1,0 mmol/l mõõdukalt pehme vesi
1,0–1,5 mmol/l nõrgalt kare vesi
1,5–2,0 mmol/l mõõdukalt kare vesi
2,0–3,0 mmol/l kare vesi
Üle 3,0 mmol/l väga kare vesi

Vee karedus AS Paide Vesi ühisveevärkides

Asula nimetus Ühik Vee karedus
Ambla alevik mmol/l 3,3
Anna küla mmol/l 4,2
Aravete alevik mmol/l 3,6
Imavere küla mmol/l 4,2
Koigi küla mmol/l 4,1
Käravate küla mmol/l 3,4
Käsukonna küla mmol/l 4,1
Paide linn mmol/l 3,8
Peetri alevik mmol/l 3,4
Päinurme küla mmol/l 3,8
Roosna küla mmol/l 3,8
Roosna-Alliku alevik mmol/l 2,6
Sargvere küla mmol/l 3,7
Sõrandu küla mmol/l 3,8
Viisu küla mmol/l 3,5

Nõuanded vee tarbimise vähendamiseks

Joogivee säästlik kasutamine on oluline nii keskkonna hoidmiseks kui ka tarbija kulude vähendamiseks. Kodumajapidamises on suuremad võimalikud säästukohad aiamaa, vannituba ja köök.

  • Aias

    • Kogu vihmavett: Paigalda räästarenni alla tünn, et koguda tasuta kastmisvett.

      Sademevesi on oluliselt pehmem veetrassi omast, tavaliselt neutraalse happelise reaktsiooniga. Peale selle on temas kõrge lahustunud hapniku sisaldus ning ta on alati kastmiseks sobiva temperatuuriga. Kõik need omadused teevad sademevee väga väärtuslikuks just taimedele.

    • Kasta hommikul või õhtul: Päeval aurustub suur osa veest päikese käes kohe ära.

    • Kata pinnas multšiga: Multšikiht hoiab mulla niiskena ja vähendab aurumist.

  • Vannitoas ja tualetis

    • Veesäästlikud segistid vähendavad vee- ja energiakulu kuni 50%, säilitades samal ajal mugava veesurve. See saavutatakse spetsiaalse segisti otsikuga, mis segab veejoa õhuga. Tulemuseks on tugevam ja laiem juga, kuigi tegelik veekulu on oluliselt väiksem.

    • WC-pottides tagab säästlikkuse kahesüsteemne loputus, mis võimaldab valida väikese (tavaliselt 2-2,5l) ja suure loputuse (4 liitrit) vahel. Samuti aitavad vett kokku hoida nn WC-poti servata disain – vesi jaotub ühtlasemalt ja tugevama survega ning seetõttu piisab puhtaks loputamiseks väiksemast veekogusest.

    • Kontrolli WC-poti võimalikku leket – see on kõige enam levinum probleem. Loputuskasti põhjaklapi väikene leke ei ole silmaga nähtav. Võta väike tükk wc-paberit ja hoia seda poti seina vastas. Paberi märgumine tähendab et põhjaklapp lekib.

    • Sulge kraan, kui pesed hambaid – hoiad kokku ca 12 l vett minutis.

    • Eelista dušši vannile. Vannis käik kulutab umbes 150, kiire dušš aga 30 liitrit vett.

  • Köögis ja majapidamises

    • Pane masinad täis: pane nõudepesumasin ja pesumasin tööle vaid siis, kui need on täis.

    • Ära loputa nõusid jooksva vee all: kraabi toidujäägid prügikasti või kasuta nõude leotamiseks kaussi.

    • Kasuta masinate eco-režiimi: ökorežiimid kasutavad pesemiseks oluliselt vähem vett ja energiat.

    • Pese puuvilju kausis: ära pese puu- ja köögivilju jookseva kraani all, vaid veega täidetud nõus.