Ajalugu

Ajalugu

AS Paide Vesi ajalugu ulatub aastasse 1982, kui Paide linna vee- ja kanalisatsiooni-rajatisi hooldava ettevõttena alustas 1.aprillil tegevust Rajoonidevaheline Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Tootmisvalitsuse Paide Rajooniosakond. 1992.a. moodustati riigiettevõtte Eesti Vesi struktuuriüksusena Järva Vesi, 1995.a. asutati munitsipaalettevõte Järva Vesi, mille reorganiseerimise järel registreeriti 1998.a. äriregistris aktsiaselts Paide Vesi.
 
Ettevõtte vara koosneb ajalooliselt kujunenud Paide linna veevarustussüsteemist ja reoveekanalisatsioonist, mida on viimase 12 aasta jooksul rekonstrueeritud ja laiendatud.   
 
Linna joogiveevarustuse vesi  vastab kõikidele joogivee kvaliteedinõuetele. Selle tagab 2001.a. käiku antud uus veehaare ja veetöötlusjaam, kus toimub joogivee puhastamine. Veetöötlusjaamaga samas hoones aadressiga Kaevu tänav 4 asub ka aktsiaseltsi kontor.
 
2000. aastal teostatud projekti EU PHARE 1998 LSIF Project, Rakvere, Paide and Rapla Water Supply Project raames täienes AS Paide Vesi tehniline baas eriotstarbelise autoga Volvo FL619 (torustike survepesu), ekskavaatoriga Vernieri ja teenindusbussiga Fiat Ducato.
 
Märkimisväärseks võib pidada ka 2006.aastal uue tootmisbaasi ehitamist aadressil Mündi tänav 45. Sinna sai üle viidud tehnilise keskuse Pärnu 118 vanast tootmishoonest. Samas on ka klienditeenindus mitte ühisveevärgi teenuse klientidele (kanalisatsiooni survepesu,  torustike ehitus- ja remonditööd, kaevetööd ja muud tehnilised teenused) ning kaasaegsed olmeruumid töötajatele.
 
Paide linna ja Kriilevälja ning Sillaotsa külade veemajanduse rekonstrueerimise ja laiendamise projekt viidi ellu aastatel 2008-2009. Selle tulemusena on vee-  ja kanalisatsiooniteenuse  tarbimine võimalik kogu Paide linna tiheasustuse alal (välja arvatud Joodi eratänavatel asuvad kinnistud). Projekti finantseeris EL Ühtekuuluvusfond, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Eesti Vabariik, Paide linn, Paide vald ja AS Paide Vesi.
Lisaks Paide linnale laiendati vee-ettevõtlust  Ambla, Imavere, Kareda, Koigi, Paide ja Roosna-Alliku valda. Peale haldusreformi jääb teeninduspiirkond Paide linna ja Järva valla territooriumile.

2010.a. osteti Paide linna reoveepuhasti varad koos Ristiku piirkonna reoveepumplate ja kanalisatsioonitrassiga. Seejärel viidi ellu Paide linna reoveepuhasti ja kuue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimise projekt. Selle tulemusena paranes valdade ühisveevärkide vesi  ja valdade ning Paide linna reoveekäitlus sai jätkusuutliku keskkonnaõudeid rahuldava seisukorra. Paide linna kaasaegne reoveepuhasti alustas tööd 1.aprillil 2014.aastal. Projekti rahastasid EL Ühtekuuluvusfond, omavalitsused ja AS Paide Vesi. Teeninduspiirkond laienes 2019.aastal Viraksaare külla, mis ühendati Paide linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Mündi küla kortermajade piirkond ühendati Paide linna võrkudega 2022.aaastal. Samal ajal võttis Paide Vesi linnalt üle olulise osa sademetevee lahkvoolset kanalisatsiooni ja rekonstrueeris selle ning laiendas sademetevee süsteemi, ehitades uue pumpla Jõe tänava piirkonda. Sellega loodi paljudele kinnistutele sademetevee kanalisatsiooniga liitumise võimalus. 2023.a. ehitatakse ühisveevärk ja -kanalisatsioon lõplikult välja ka Joodi piirkonnas. On loodud võimalused Paide linna ehitatava E-Piima piimatööstuse veevarustuse alustamiseks ja reovee vastuvõtmiseks.

AS Paide Vesi on Paide linna kaugkütte torustiku omanik js rendib seda AS-le Enefit Green, kes on Paide linnas kaugkütte võrguettevõtja. Kaugküttetorustikule on teostatud mitmed parendamise projektid. Uueks tegevusvaldkonnaks on Paide linna tänavavalgustus. Ellu viidud sai EL ühtekuuluvusfondi kaasfinantseerimisega projekt, mille koosseisus rekonstrueeriti Paide linna Paide linna ja mitmete külade tänavavalgustussüsteemid.

Kliimamuutuste vähendamise eesmärgil on Paide linna reoveepuhastis kasutusel soojuspumbaga keskküttesüsteem, kus energia saadakse heitveest, tänavavalgustuse lampides kasutatakse LED tehnoloogiat ja Paide linna ning Aravete reoveepuhastite juures töötavad päikese elektrijaamad summaarse nimivõimsusega 150 kW.